24-26. veebruarini külastas kultuurijuht Kaisa AnsperSint-Michielsgestelis asuvat  Gymnasium Beekvlieti, mis on tunnustatud positiivse ja kaasava koolikeskkonna loomise, õpilaste rahulolu ja kõrgete õpitulemuste poolest. Eesmärgiks oli uurida pika kogemusega koolist, kuidas selline tulemus on saavutatud, millised praktikad on kasutuses ja kas nende hulgas on midagi, mis sobiks Eesti ja Hollandi haridussüsteemi eripärasid arvestades meile rakendamiseks.

Beekvlietil on enam kui 200 aasta pikkune ajalugu, mida meenutab praegusest koolist üle tee asuv suursugune hoone, mis oli kooli esimeseks asukohaks. Beekvliet loodi seminarina preestrite koolitamiseks, kuid teine maailmasõda peatas kooli töö kuni 1945. aastani. Kümme aastat hiljem sai Beekvliet ametliku gümnaasiumi staatuse ja 1965. aastal asusid sinna õppima esimesed tüdrukud. 1978. aastal koliti praegusele asukohale, kus 3 aastat tagasi viidi läbi ulatuslik renoveerimine, mis andis koolile kaasaegse ilme ja õppekeskkonna. Eriliseks teeb kooli veel see, et Beekvliet on iseseisev katoliku gümnaasium. See tähendab, et riik küll maksab kooli kulud aga erinevalt riigikoolidest ei osale riik kooli juhtimises, õppekavade koostamises, sisseastumiste koordineerimises jne. Koolil on oma nõukogu, mis tegeleb koostöös kooli juhtkonnaga kõige eelnevaga ja otsustab ka rahade kasutuse.

Hollandis on põhiharidus vanusele 4-12 ja koosneb kaheksast astmest. Pärast seda suunatakse lapsed keskharidusse, mis jaguneb kolmeks suunaks: praktilise suunitlusega VMBO, mis valmistab ette kutsehariduseks (4 aastat); üldkeskharidus HAVO, mis annab võimaluse liikuda rakenduskõrgharidusse (5 aastat); akadeemiline VWO, et astuda ülikooli (6 aastat). VWO koolid jagunevad omakorda kaheks: atheneum, kus ei õpetata klassikalisi keeli (ladina ja vanakreeka); gymnasium, kus klassikalised keeled on kohustuslikud, rõhutakse haridustraditsioonidele ja akadeemilisusele. Hollandis on hakatud kasutama praktikat, kus näiteks VWO ja HAVO kool viiakse ühte kämpusesse, et vähendada administratiivseid kulusid. See teeb Beekvlieti omakorda eriliseks, sest kool on puhas VWO gümnaasium, kus õpib Hollandi mõistes rekordiliselt vähe, kõigest 650 õpilast. Kindlasti on ka see põhjuseks, miks koolil on eliitkooli maine.

Beekvlieti eesmärk on ühendada rikkalik ajalugu kaasaegse visiooniga, kasvatada maailmakodanikke, kes samas hindavad oma keelt ja kultuuri ning aidata õpilastel kujuneda kriitiliselt mõtlevateks, loovateks ja globaalselt teadlikeks. 2013. aastal valiti kool üheks üheteistkümnest Hollandi parimast VWO-taseme koolist ning mitmel aastal on kool pälvinud ka „Suurepärase kooli“ tiitli.

Beekvlieti külastuse ajal jõudis kultuurijuht osaleda üheksal personaalsel kohtumisel valdkondade juhtidega, kolmel ümarlaual koos õpetajate ja õpilastega ning ühel ajurünnakul. Nendest üks huvitavamaid oli kohtumine õpilaste ja õpetajatega mentorluse teemal, mis mõjutab Beekvlieti juhtkonna sõnul enim nende koolikeskkonda ja koolipere kokkuhoidvust. Igal klassil on üks mentor ja nende süsteemis vahetuvad mentorid iga kahe aasta tagant. Esimesed kaks mentorit määratakse klassile selle järgi, kellega neil rohkem ühiseid tunde on. Viimase mentori valivad õpilased aga ise! Nii saavad nad valida mentori, kellega neil on hea side ja usaldus rääkida intiimsetel või keerulistel teemadel. Mentoritel on piirarv, nii et õpilased esitavad kolm nime eelistuse järjekorras koos põhjendustega, miks nad just neid inimesi mentoriks tahavad ja seejärel jaotatakse mentorid vastavalt soovidele, pingeridadele jne.

1.-4. astmeni on iga nädal üks mentortund, millel on kindel ülesehitus ja mis sisaldab nii info edastamist, arendavat loengut, ühist jutuajamist kui ka 1-1 vestluseid. Kusjuures mentorid külastavad esimesel aastal õpilaste kodusid, et olla kursis nende taustaga.

Lisaks tutvustasid õpilased elevusega projekti, kus 5. aasta õpilased on uutele õpilastele esimesel kuul minimentoriteks. Iga minimentor saab kuni 10 õpilast, keda toetada. Minimentor võtab uued õpilased vastu, jagab neile olulist infot, aitab alguses orienteeruda, vastab küsimustele jne.

Kultuurijuht Kaisa Ansperi sõnul loovad Erasmus+ vahetusprojektid palju väärtust nii individuaalsel kui ka institutsionaalsel tasandil. Kõige ilmselgemalt pakuvad need osalejale võimalust õppida, avardada silmaringi ja reisida, et kogeda teisi kultuure. Sellised ränded on ka suurepärane viis mõtteviisi värskendamiseks, tööasjadele uue nurga alt vaatamiseks ja värskete lahenduste leidmiseks seisma jäänud küsimustele. „See annab hea võimaluse astuda korraks igapäevasest rollist kõrvale ning võrrelda olukordi, süsteeme ja protsesse oma kooli ja külastatava kooli vahel. Selle kaudu õpid hindama seda, mis toimib hästi, ning leidma paremaid praktikaid sinna, kus arenguruumi veel on“ ütleb Kaisa.

Samal ajal annab külaline võõrsilt vastuvõtvale organisatsioonile võimaluse jagada kogemusi, saada uusi vaatenurki, hinnata oma protsesside ja projektide seisu neid kõrvaltvaatajale tutvustades ning palju muud. Lähetav asutus aga võidab, saades tagasi motiveeritud töötaja, kel pea pungil uutest ideedest.